Sake on saamas trendijoogiks

Alkoholivaba sake, kas see on võimalik?

Jaapani ja sake poole on pööranud oma pilgud nii Kanada päritolu kastromolekulist François Chartier kui Dom Perignoni keldrimeister Richard Geoffrey. Sake tundub olema tõusev trend. Kui Tokyo olümpiamängud oleksid saanud toimuda pealtvaatajatega, oleks sake trendilend Euroopas veelgi märgatavam. Praegu on trendi levikut takistamas Covidi pandeemia tarneraskused.

Sake laiem levik on ühelt poolt turunduse tulemus, teisalt aga sake pruulimise protessis toimunud innovatiivsed muutused, mis lasevad kogu protsessi paremini kontrollida ja toota saket aasta ringi.

Sake pruulimises ja turunduses arvestatakse tarbijate käitumist globaalses külas. Mullidega sake, vahuvein sake, awa, on Jaapanis saavutanud suure populaarsuse just linna edukate noorte naiste seas. Väljapool Jaapanit on aga pandeemia ajal raske awat leida.

Teine trend joogimaailmas on alkoholita joogid. Nii võtab turgu ka alkovaba sake. Ilmselt on tegu kas Eesti turu väiksusega või tarneraskustega, kuid Eestis on saada kümneid erinevaid alkovabasid vahuveine, aga mitte alkovabat saket. Võib-olla, et Eestis siiski kusagil on ka alkovabat saket, võib olla, et seda ei tea ei Google otsing ega joogiasjatundjad.

Igatahes Jaapanis on alkovaba sake saavutamas noorte seas populaarsust. Terviseteadlikkus on suurenemas ka Jaapani tarbijate seas – 2019. aastal läbi viidud uuringute tulemusel selgus, et 55,1 protsenti küsitletud jaapanlastest ei tarbi alkoholi üldse või tarbivad vähem kui kord kuus. https://www.eas.ee/kas-alkoholivaba-sake-ongi-uus-sake/

Tsubasa Yoshito, EASi Jaapani projektijuht kirjeldab olukorda: alkoholi tarbimine on jõudsalt vähenemas 20ndates ja 30ndates eluaastates jaapanlaste seas, seda nii naiste kui meeste lõikes. Uut, nn. millenialide põlvkonda iseloomustabki karskete ja tervislike eluviiside järgimine. Neid, peamiselt aastatel 1981-1996 sündinud inimesi, paeluvad mahetooted, säilitusainevabad toiduained, jooga, fitness ning nad on vägagi teadlikud alkoholi kahjulikust mõjust inimorganismile. Terviseteadlikud tarbijad on valmis neile meeldivate toodete eest maksma kõrgemat hinda ning alkoholivabad joogid on muutumas maitseomadustelt üha paremateks. Nende kahe trendi segunemine viitabki järgmisele suurele plahvatusele Jaapani joogimaastikul.

Küllap on alkoholivaba joogitrend teretulnud ka pandeemia ajal baaripidajatele. Kui söögi- ja joogikohad tuli õhtusöögiks sulgeda justkui alkoholi seltskondliku mõju pärast, siis oleks võinud kinni panna mitte söögi- ja joogikohad, vaid alkoholikraanid. Eestis on alkoholivabad joogid populaarsust saavutamas, nii et alkoholivaba sakele leidub kindlasti turgu.

Vabakutseline veiniajakirjanik Shana Clarke kiidab peaaegu alkoholivaba amazake tervistavaid omadusi. Amazake puhul ei toimu teist kääritamist pärmi mõjul. Jook on siirpupine või meenutab kookospiima. Inimesed on hajunud jooma kombuchat, amazakel on samad tervistavad omadused, kuid seda ei saa kaugele transportida. Amazaket pruuliti tavaliselt suvel, saket aga talvel, nii andis peaaegu alkoholivana amazakepruulimine tööd pruulikodadele ka suvel. Jaapani naised tunnustavad amazaket kui ilu eliksiiri, kuna see sisaldab palju B vitamiine.

Kyotos tegutsev saketootja Gekkeikan tõi turule kõrgema kvaliteediga alkoholovaba sake. Varasemad alkoholivabad saked on olnud amazaked, paksud ja siirupised, Gekkeikani daiginjo sake on premium sake. Riisi poleerimismäär on 50%, mis teeb tooraine kalliks ja sake kvaliteetseks. “Special Free” sake on alkoholi ja suhkruvaba, kuid maitseomadustelt sama puuviljane kui parimad saked. Magustamiseks on kasutatud steviat.

Jaapani mittealkohoolne sake ei leidnud alguses suurt toetust, sest sooviti teha „justnagu“ saket, Gekkeikan on teinud palju katsetusi ja „Special Free“ maitseb küll parimate sakedega sarnaselt, kuid lisaks on äratuntavad meeldivad alkoholivaba sake maitseomadused.

Kasutatud allikad