Järjekordset kahte päeva pealinnas töötades otsustasin minna Veinisõbra vahuveinide õhtule. Panin end koos kaaslasega kirja ja uups, kaaslased pudenesid üks teise järel ära. Ei see pisike ebaõnn peata šampanjasõpra, kes Veinisõbrale külla läheb. Läheb siis üksinda. Veinisõbras sõbrad juba ees.

Kallistame Kaidiga. Kuna on parasjagu parim saabumise aeg, siis ma ei hakka ennast pikemalt tutvustama, ütlen vaid, et olen kahe asemel üksinda, aga seda uudishimulikum.

Degustatsiooniruumis Kristel juba lehvitab. Ei ole üksi ükski veinisõber.

Degustatsiooniruum on muhedalt hämar, aga mulle väga meeldib nautida mullide liikumist klaasis. Välguga pildistades jäävad mullid klaasis kuidagi kurjad.

Masi Moxxe Brut

Kohe esimene vahuvein üllatab. Üllatuseks on apassimento meetod. Masi, mis asub Itaalias, Valpolicella piirkonnas, on maailmas tuntud kui apassimento ekspert. Enamasti teataksegi Masit tema Amaronede järgi. Amarone veine hakati Masi veinimajas valmistama juba eelmise sajandi keskel. Apassimento meetod tähendab, et viinamarju kuivatatakse bambusrestidel.

Mõte, et vahuveini tehakse kuivatatud viinamarjast, paneb mind pisut kulmu kergitama. Kulm kerkib imestusest, kui vähe võib üks inimene, kes ennast vahuveinisõbraks peab, vahuveinidest ikka teada.

Harjumuspärane vahuvein, ennekõike šampanja, toob enamasti keelele Chardonnay ja Pinot Noiri muheduse. Masi Moxxe lõbustab maitsmismeeli küll Pino, aga mitte Noiri, vaid Grigioga. Lisaks Verduzzo. Verduzzo marjad on korjatud septembris ja kuivatatud kolm nädalat bambusrestidel. Kuivatamine tugevdab suhkrute osa. Ka on vee kuivamise tagajärjel marjade puuviljasus kõrgem. Verduzzo cuve saab pisut ka tammevaati, mis muudab vahuveini veelgi nüansirikkamaks.

Masi Moxxe Brut ei ole Methodo Classico, vaid Charmat’meetodil valmistatud. Teine fermentatsioon ei toimu pudelis, vaid suurtes tankides, kuid CO₂ on tekkinud loomulikul teel.

Vahuveini juures meeldib mulle eriti, kuidas Kaidi Kert ütleb, miks me alustasime just Masi Moxxega. Moxxe tähendab kohalikus dialektis mulli.

Et mis maksab? Veinisõbras 12.50

Bedin Asolo Superiore Brut

Edasi sumiseb pokaalis Bedin Asolo Superiore Brut. Prosecco. Proseccodega on mul väga kehvad suhted. Kehvad kahepoolsed suhted. Kui šampanja on tehtud ainult Champagnes, siis mis on prosecco? Tean, et on selline viinamari. Kogemus proseccodega ütleb, et enamasti pole tegu traditsionaalsel ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveiniga, kus teine fermentatsioon toimub pudelis. Proseccod ajavad mind  hullusti segadusse. Tänaseks olen Kalle Mülleri abiga jõudnud pisut paremale järjele oma teadmistega. Aga siiski tundub esimesel hetkel, et prosecco superiore on vahuvein, mida valmistatakse Itaalias Conegliano Valdobbiadene piirkonnas päritolutunnusega DOCG (Denominazione de Origine Controllata e Garantita).  Conegliano Valdobbiadene on Itaalias, Veneetsiast 50 kilomeetri kaugusel asuv veinipiirkond. Siinsed inimesed on juba aastasadu tootnud superiore proseccosid.  See on kogu proseccotootmise süda, siia kuulub 15 kommuuni ja see piirkond on üks esimesi Itaalias, mis sai päritolutunnuse nimetuse. Tänaseks on DOCG kõrgeim päritolutunnus Itaalias. Aga Asolo ei asu ometi  Conegliano Valdobbiadenes. Ja samas on Asolo samuti DOCG. Kuigi südmest pisut eemal, on ka Asolo DOCG õige ja märgib kõrgeimat päritolutunnust. Siinsetegi proseccode puhul on oluline, mis viinamarjast vahuveini tehakse. Ja niisugust viinamarja nagu prosecco ei ole enam olemas.  Mari on küll, aga selle nimi on nüüd Glera. Et eristada vahuveini, mis valmistatakse Prosecco DOCG ja  DOC päritolutunnusega ja mitte nimetada proseccoks mujal prosecco viinamarjast tehtud vahuveini, lasti mari ümber nimetada Gleraks.

Niisugused keerulised lood. Et prosecco on üks keerulise hinge ja sugupuuga tegelane. Aga minu probleem on hoopis milleski muus. Nimelt ei sobi Glera viinamari minu maitsmismeelega kuigi hästi. Kõige paremini võiks minu suhet Glera viinamarjaga iseloomustada hapu naeratusega.

Aga uudishimu on erk. Liiati on pakutav vahuvein ägedalt filtreerimata.  Tootjad ise nimetavad oma meetodit Martinotti-Charmat . Mullid tulevad veinisse teisel fermentatsioonil suurtes tankides. Värske ja puuviljane maitse.

Mis maksab? Veinisõbras 8.90

Bedin Il Lieve Frizzante

Kolmandana proovime Bedin Il Lieve Frizzantet.

Mis vahe on spumantel ja frizzantel? Mulli vahe. Vahuveinil peab ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 kraadi olema CO₂ tõttu vähemalt 3 baari, aga poolvahuveinil on seesama rõhk 1,0-2,5 baari. Il Lieve Frizzante on samuti filtreerimata. Kõlab ju ägedasti? Mari peamiselt Glera. Samast Asolo piirkonnast. Selle veini teeb eriliseks tema traditsiooniline valmistamine, nii seda on piirkonnas tehtud sadu aastaid. Sellest ka pisuke sade. Teine fermentatsioon on toimunud pudelis sette peal. Ehk siis traditsionaalsel meetodil. See prosecco annab tõsise panuse, et minu pisut võõristav suhtumine proseccodesse muutuks. Traditsionaalne meetod, filtreerimata ja zero dosage. Ehk traditsionaalsel meetodil valmistatuna on jäänud vahele degorgage ja dosage.  Sadet pole pudelist eemaldatud ja suhkrut pole lisatud. Mu meelest väga vahva tulemus neile, kes otsivad midagi äkilist nagu lumelauahüpped half pipes või lohesurfamine.

Mis maksab?

Veinisõbras maksab 8.90

Tegelikult kestis degustatsioon veel umbes teist samapalju veel. Aga siit siirdusime Prantsusmaale.

Ja proseccod ei ole mu lemmikud ka seepärast, et pole olemas rosée  proseccot. Glera viinamari on valge, rosée tahab punast värvi tumeda viinamarja koorest.

Ehk siis kogu degustatsioon on äärmiselt põnev, hariv, lustlik ja vahva. Aga ma tean, et tänaste uute tuttavate saab olema vaid väike flirt.

Välja arvatud Veinisõbra ja Kaidi Kertiga. Siit loodan professionaalset  püsisuhet.