Meie  veinireis Alsace oli tihe töötegemine, õppimine ja lust ja lõbu. Täna räägin Gustave Lorentzi crémantist.

Crémant d’Alsace

Alsace on 1920. aastast esimene veinipiirkond maailmas, kus veinide märgistamiseks hakati kasutama viinamarjade nimetusi.

1962. aastal kinnitati Alsace AOP ja 1976. aastal Crémant d’Alsace AOP. Alsaces on veel kolmaski – Alsace Grand Cru, mis on tänaseks ajalukku vajunud, kuna Grand Cru iseseisvaid AOP-sid on palju, sest iseseisvad AOP-d on kõik lieu-dit-id

Alsace on valgete marjade ala. Ainsa punasena on lubatud kasvatada Pinot Noiri. Väga levinud šampanjamarja Chardonnayd kasvatatakse vaid 1% kasvupinnast ja seda kasutatakse vaid AOP Crémant d’Alsace vahuveinides.

Meie veinireis Alsaci koos sommeljee Kalle Mülleriga oli emotsiooniderohke nagu ikka. Töönädalaga 15 veinimaja. Reisid Kallega ei ole üksnes lust ja lõbu, vaid tõsine töö ja õppimine. Seltskond on väike ja valitud, ootused viisipäraseks käitumiseks on kõrged. Sellegipoolest on reisinädalad Kallega aasta kõige naerurohkemad. Seltskond on lihtsalt nii hea.

Gustave Lorentzi veinimaja katusel

Maison Gustave Lorentz:

1 family, 1 village, 7 generations of winegrowers

Gustave Lorentzi eskpordijuht hr Pascal Schielé veinikeldris

Katuseaed

Ajalooline vaadi kraan Gustave Loretnzi veinimajas

Maison Gustave Lorentz on meie kuues veinimaja kolmanda reisipäeva hommikul. Nagu Madam Rosé ikka, olen ma enne reisi teinud tublit kodutööd ja ma tean, millistes majades on oodata degusteerimislauale vahuveini. Enamasti on selline huvi vahuveinide vastu võõrustajale üllatus. Sama ka Alsaces. Maison Gustave Lorentz  valmistab selliseid veine, mille kuulsus käib crémantist kaugel ees: Grand Cru, Lieux-dits, Nobel Rotted Sweet wines ehk väärishallitusveinid, orgaanilised veinid – head veinid heale maitsele. Neist kirjutavad teised inimesed. Olgu siinkohal vaid öeldud, et Gustave Lorentzi veinimaja toodab erinevaid kõrgekvaliteedilisi veine. Veinimaja  viinamägedest on 12, 8 hektarit Grand Cru aiad Altenberg de Bergheim ja 1,75 hektarit Grand Cru Kanzelberg.

Minu ootus oli crémantidel.

Lisaks heale terroirile on veinimajas 7 põlve kogemust. Lorentzi peret märgiti Ribeauville veinikaupmeestena juba 30-aastase sõja ajal. Eestlasel on seda ajaloo pikkust kergem mõista, kui öelda, et samal ajal asutati Tartu ülikool. Lorentzi veinimaja ajalugu Bergheimis algab 1748. aastal.

 “The essence of our wines stems from the close relationship between grape variety, terroir and climate.”

Gustave Lorentzi veinimaja on tõeline pärl. Gustave Lorentzi eskpordijuht hr Pascal Schielé viis meid katusele, kust avanes imeline vaade – katuseaiale. Läks päris tükk aega, enne, kui hommikune mõistus lahendas mõistatuse, kuhu lähevad katuseaias viinamarja juured. Juured on ju viinamarjadel väga sügaval, et kitsastes oludes ja kuivas saada vett ja toitaineid. Kuhu lähevad viinapuu juured katuseaias?

Sellest katuseiast ei lähe viinapuu juured kuhugi. See aed on dekoratsioon.

Vaade ümbruskonnale võtab hinge kinni.

Crémant d’Alsace brut

AOC Crémant d’Alsace

Viinamarjad: Chardonnay 60%, Pinot Blanc 20%, Pinot Noir 20%

Chardonnayst olen varem pikemalt rääkinud. Link

Chardonnay, Pinot Noir, Pinot Blanc ja Pinot Gris on ka šampanja tegemisel lubatud marjad. See vahuvein ei ole crémant mitte üksnes selle pärast, et kääritatud on ka Auxerrois marju, vaid selle pärast, et mitte kusagil mujal maailmas kui Champagnes ei valmistata šampanjat.  Küll aga võib nii mõnigi crémant maitseda hüvana kui šampanja.

Iga veinimaja teab, millised pokaalid on tema veinile parimad. Gustave Loretnzil on vahvad vahuveinipokaalid. Crémant d’Alsace brut on kena kollase selge värvusega, väikesed rõõmsad püsivad mullid mänglevad aknast paistva päikese käes.

Aroom hellitab nina šampanjaliku õunakoogi lõhnaga, värske sidruni ja kevadise Valge Klaari aroom on samuti selgelt eristatav.

Maitses on tunda tsitrust, sidrunikoore erksusele lisab mahedust briochi sügavus.

Crémant on valmistatud  traditsioonilisel meetodil. Vahuvein küpseb kestadel sur latte 2 aastat. Jääksuhkur 7,11 g/l

Väga meeldiv päeva alustus, igatahes.

Tõsine tööpäeva algus Gustave Lorentzi veinimajas

Crémant d’Alsace Zéro Dosage Vintage 2019

Organic ehk orgaaniline vein. Ma pole kindel, kas  ingliskeelne “organic” võiks eesti keeles olla „ökoloogiline“ ehk „öko“. Tundub, et see oleks tähenduselt õigem.

Ökovein on selge, meeldiva kollase värvusega ja mullid kestavad klaasis kaua. Aroomis on tunda rohkem puuvilju kui eelmises crémantis. Õun ei ole enam varasuvine Valge Klaar, vaid pigem üliküps sügisene ladvaõun.

Maitses asendub küps ladvaõun hoopis happesema õunaga, tsitruseliste värske happesus hellitab maitsmismeelt. Mineraalsus lisab  maitsenüansse. Zéro dosage on kaasaegne vahuveini trend, kus vein on kuiv ja jääksuhkrut peaaegu polegi, liqueur d’expedition, mis lisatakse pärast sette eraldamist pudelist, on täiesti magustamata. Seepärast on zéro dosage vahuveinid värskelt happesed. Siin on jääksuhkur 0,4 g/l.

Õige sageli kui degusteerin zero dosage vahuveini, meenub mulle kosmeetiku juures kuuldud lugu. Noor kosmeetik rääkis, et tema elukaaslane võitis kord asutuse peol šampuse. „No tead küll, selle päris õige šampuse. Miski Tom oli.“ Küsin, kas Dom Perignon? Vastuseks saan: „Jah, jah, seesama Tomi šampus oli!“. Edasi läks lugu kurvaks: „No me mõtlesime, et kui nii kallis šampus, siis avasime uusaastaööl. Ja sa ei kujuta ette, kui jube see oli. Nii hapu. Nagu hapukapsavesi!“.  Maitse üle ei vaielda, aga kvaliteetne zéro dosage vahuvein on tulevikutegija ja paras ergutus maitsmismeeltele.

42% Pinot Blanc Auxerrois 37% Chardonnay, 21% Pinot Gris

Cremant d’Alsace Rosé

AOC Crémant d’Alsace

Viinamari: 100% Pinot Noir

Madam Rosé arvamus on, et kui veinis ei ole mulli, siis on see viinamarja raiskamine. Ja kui mulliga vein on rosé, siis on see alati eelistatud. See võib tunduda küll enesepiiramisena, aga ma ei joo ilma mullita veini ega tarbi destillaate või õlut. Küll aga degusteerin ma neid nii koolis, veinireisidel kui messidel.  Ma tean, et on olemas ülivägevaid ilma mullita (rahulikke ehk still) veine ja sügavaid destillaate, olgu siis konjak või viski. Aga ma jään siiski oma eelistuste juurde. Vahuvein ja võimalusel rosé. Eriti hea, kui rosé on 100% Pinot Noir. Pole siis midagi imestada, kui imetlen kaunist lõheroosat mulli oma klaasis. Aroomis on tunda mustsõstart, punaseid metsamarju ja punase apelsini koort. Maitses on mõnus pohl, meeldiv happesus, suudtäitev kreemine mull. Järelmaitses on pohla kõrval meeldiv mineraalsus. Jääksuhkur 6,7 g/l